Uudised ja muud põnevat

Foreko OÜ andis koostöös Artur Nilsoni Fondiga välja „Karo Metsa ja Voore Metsa“ nimelised stipendiumid kolmele silmapaistvale noorele magistriõppe lõpetajale. Iga laureaat pälvis 3000 euro suuruse toetuse silmapaistva uurimistöö eest, mis aitab kaasa Eesti metsandussektori teaduspõhisele ja kestlikule arengule.

Stipendiumi said:

• Elsa Gaver, kelle metsamajanduse ja metsaökoloogia eriala magistritöö „Biomassi ja produktsiooni dünaamika erineva vanusega kuuse-kase segapuistutes“ hinnati hindele „väga hea“. Töö analüüsis kuue erineva vanusega (25–72 a) kuuse-kase segapuistu maapealse biomassi ja produktsiooni dünaamikat Lõuna-Eestis. Biomass kasvas puistu vanuse kasvades, ulatudes vanimas puistus 350 t/ha-ni, ning arukask osutus kuusest produktiivsemaks. Segapuistud kinnitasid end tootlike metsakooslustena, pakkudes stabiilsemat alternatiivi puhtpuistutele kliimamuutuste tingimustes. Töö toetab segametsade kasvatamise soovitust nii tootlikkuse kui häiringukindluse seisukohalt.
• Kristiina Valter, kes kaitses metsamajanduse ja metsaökoloogia eriala magistritöö „Taimkatte seisundi hindamine harvendusraiejärgsetes puistutes spektraalse heleduse aegridade põhjal“ hindele „suurepärane“. Töö hindas Sentinel-2 satelliitandmete kasutatavust harvendusraie mõju tuvastamisel Põhja-Eesti männi-, kuuse- ja kasepuistutes aastatel 2015–2024. Normalized Difference Vegetation Index (NDVI) aegridades oli harvendusraie mõju tuvastatav kui negatiivne kõrvalekalle harvenduseelsest fenoloogilisest trajektoorist, millele järgnes aeglane taastumine. Kasvukohatingimused osutusid oluliseks teguriks, mis mõjutab satelliidisignaali — NDVI ei kajasta üksnes võrastiku, vaid kogu taimkatte seisundit. Töö loob aluse kaugseirepõhisele metsamajanduslikule seirele.
• Liis Laigu, kes kaitses samuti metsamajanduse ja metsaökoloogia eriala magistritöö „Mineraalväetiste mõju arukase (Betula pendula) kasvule ja toitainete dünaamikale endisel põllumaal“ hindele „suurepärane“. Töö hindas kümne erineva mineraalväetistöötluse mõju arukase istandiku kasvule endisele põllumaale rajatud katses kuue kasvuaasta jooksul. Superfosfaadi ja ammooniumnitraadi kombinatsioon andis selgeima kasvuefekti, samas kui fosfor ja kaalium ei lekkinud mullas oluliselt, mis viitab keskkonnaohutu väetamise võimalikkusele. Töö täidab otsese teadusliku tühimiku — Eestis puuduvad seni istandike väetamist reguleerivad normid ning metsaseaduse revisjon vajab just sellist tõenduspõhja. Tulemused aitavad suunata metsapoliitilist arutelu, mis ühendab kiirendatud süsiniku sidumise endistel põllumaadel minimaalse keskkonnakoormusega.

Foreko usub, et noorte teadlaste töö ja teadmised on võtmetähtsusega tuleviku metsade kestlikuks kujundamiseks. Stipendiume rahastab Foreko Artur Nilsoni Fondi kaudu, mille eesmärk on toetada metsandusharidust ning valdkonna järelkasvu.

Palju õnne laureaatidele ja edu tulevaste eesmärkide saavutamisel!