Uudised ja muud põnevat

Sel suvel andis Foreko OÜ koostöös Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudiga välja „Karo Metsa ja Voore Metsa“ stipendiumid kolmele silmapaistvale noorele metsateadlasele. Iga laureaat pälvis 3000 euro suuruse toetuse silmapaistva uurimistöö eest, mis aitab kaasa Eesti metsandussektori teaduspõhisele ja kestlikule arengule.

Stipendiumi said:

•  Randel Rainer Lille, kelle metsamajanduse ja metsaökoloogia eriala magistritöö „Metsaökosüsteemide looduslikkuse hindamine aerolidari andmetel“ hinnati hindele „suurepärane“. Metsade looduslikkuse hindamine on oluline metsade kaitse- ja majandamisotsuste tegemisel. Looduslikkuse hindamine metsas on aga ressursimahukas, seetõttu tuleb leida võimalusi, kuidas seda efektiivsemalt ja ajakohaselt teha. Tunnustatud magistritöös uuriti, kuidas saab aerolaserskaneerimise andmete abil prognoosida metsaökosüsteemi looduslikkust. Tegemist on uuendusliku tööga, mis on oluline metsade elurikkuse ja kestliku majandamise seisukohast.

• Mari Kartau, kes kaitses metsamajanduse ja metsaökoloogia eriala magistritöö „hübriidhaava kloonide võrdluskatse“ hindele „väga hea“. Tema uurimistöö eesmärk oli toetada parima istutusmaterjali leidmist metsaistandike jaoks Eestis. Metsanduses rakendatakse aina enam looduskaitsepiiranguid, kuid puiduvajadus maailmas ja ka Eestis ei vähene. Intensiivselt majandatavates istandikes on võimalik kasvatada pea kogu vajaminev puit. Senised uuringud näitavad, et hübriidhaab on üks istandikesse sobivatest liikidest meie looduslikes tingimustes. Magistritöö andis kinnituse, et parimaid hübriidhaava kloone on võimalik välja selgitada juba varases kasvufaasis, andes sellega praktilise soovituse kõige tootlikuma istutusmaterjali valikuks Eesti metsanduse jaoks.

• Keir Mei, kes kaitses samuti metsamajanduse ja metsaökoloogia eriala magistritöö „Uudsete metsaökosüsteemide kasvudünaamika sirgala põlevkivikarjääri katseala näitel“ hindele „suurepärane“ (A). Tema uurimus endistel kaevandusaladel tekkivate uute metsaökosüsteemide arengust on märkimisväärse tähtsusega tööstusmaastike taastamisel ja ökoloogilisel renoveerimisel. Magistritöö uuris, millised puuliigid on pikaajaliselt kõige edukamad Sirgala põlevkivikarjääri taasmetsastatud alal, mida käsitletakse kui uudset ökosüsteemi. Aastatel 2012–2023 tehtud kordusmõõtmiste analüüs näitas, et 12 istutatud liigist on kõige paremini kohanenud ja tootlikumad lehis ja harilik kuusk. Lehis eristus suurimate puude (kõrgus ja diameeter) ning suurima maksimaalse puidutagavara (kuni 564 m³/ha) poolest. Ka kuusk oli väga produktiivne ning on hakanud alal edukalt looduslikult uuenema, mis viitab kasvutingimuste paranemisele. Mänd ja kask jäid neile alla. Uuringust selgus ka, et liiga tihedates puistutes on puude kasv pärsitud ja suremus suurem, eriti männi puhul. Kokkuvõttes näitab töö, et endistest karjääridest on võimalik kujundada elujõulisi ja produktiivseid metsi, kui valida õiged puuliigid. Tulemused pakuvad väärtuslikku teavet Eesti karjäärialade tõhusamaks taastamiseks.

Foreko usub, et noorte teadlaste töö ja teadmised on võtmetähtsusega tuleviku metsade kestlikuks kujundamiseks. Stipendiume rahastab Foreko läbi Artur Nilsoni Fondi, mille eesmärk on toetada metsandusharidust ning valdkonna järelkasvu.